Ketrame, ketrame, ketrame...

Nonii sõbrad. Oli järjekordne esmaspäev. Sel korral tegime lõnga. Esiteks selleks on vaja kedervart, mida me kasutama õppisimegi ja on vaja ka villa, mida siis saab kasutada töödeldud kujul. Me proovisime teha lihtsalt pestud lambavillast, see tuli tupsukesi täis. Siis proovisime veel töödeldud kujul lambavilla, mis tuli natuke ühtlasem. Aga, kuidas siis kedervarrel ketramine käib? Asi on tegelikult üsna lihtne. Kedervars on kahest asjast koosnev, keder ja vars. Naljakas, kas pole?. Aga siis on nii, et vasakus käes on see villapundar, sellel oli keerulisem nimi, mida ma ei mäleta, aga selle otsas ripub kedervers ja seda tuleb siis keerutada ühtepidi, päripäeva. Kogu aeg tuleb ka villa juurde anda sellele lõngale. Kui anda liiga palju juurde siis lõng tuleb paks, kui aga anda liiga vähe katkeb lõng ära, aga selles pole midagi hullu, lõng on hästi töödeldav. Töövõtteid ei anna eriti seletada, sest kui ma alustasin tegemist siis tegin ühte moodi aga kui juba asjale enam-vähem pihta sain siis oli nii, et mu tehnika oli hoopis teistsugune. Aga sedasi valmiski mu elu esimene lõng, mis oli väga paks ja lühike aga siiski oma.